Eesti elu klassika

RALF R. PARVE,      18. aprill 2007


Kevad on väga kummaline aeg. Ühest küljest on kena keik – musträstad ja siisikesed laulavad, kured Egiptimaalt jälle tagasi lennanud ja ehitavad pesa.

Teiselt poolt aga kipuvad inimestele tõved kallale. Tore, et meie tervise nimel on nii kangelaslikult välja astunud reklaamikontorid ja telekanalid.

Siinkohal üks tänust nõretav teleõhtune ülevaade ravimimenüüst, mille olete endale reklaamipauside ajal silme ette saanud mõnda filmi vaadates.

Kevadine apteegiturg

Kui olete teleka ees õhtupoolikul veetnud vaid mõnikümmendki minutit, siis näib teile ilmselgelt, ja kui ei näi, siis tehakse selgeks, et ühegi korraliku inimese kodust ei tohi puududa Centrum – vitamiinipomm, mis igapäevaseks eluks hädavajalik ja sisaldab endas kõiki Mendelejevi tabeli keemilisi elemente.

Peale kogu päeva aias askeldamist hakkavad teil kindla peale käed värisema, keskendusvõime on peenarde vahele kadunud ja olete juhmakas ning suisa peast segi. Siin tormab teile justkui Batman appi MagVit B6. Kui vanasti kurnas inimesi rauapuudusest tingitud verevaesus, siis soovitas klassik Oskar Luts tõbistel ühe väikese kaalupommi ära süüa. Nüüd vaevab aga inimesi magneesiumipuudus, ja ülalnimetatud sodis on see vajalik metall täiesti olemas.
Kugistage üks karp naksti! sisse, ja magneesium hakkab rõõmsalt teie kõhus kõlksuma.

Õhtul aga vaevab teid kondivalu – määrige end kokku Solphadeiniga. Ja silmapilk kujuneb mõnus, konditu ja sültjas olek.

Samaaegselt kogu selle jamaga on teil tekkinud köha ja nohu. Selge see – istuge pargipingile vihma ja tuule kätte, ning kui teil veab, istub teie kõrvale kena ja ülesmukitud olend, kes käsib teil sisse kugistada Coldrexi. Ja justkui tema sõnade kinnituseks vurab teist mööda ka sellesinatse arstimi reklaam, mis on autobussi külge kinnitatud. Paraku toob see arstim endaga kaasa metsiku sõltuvuse. Niipea kui teil parem hakkab, asute jälitama teisi köhaseid-nohuseid ning neile hädalistele suvalistel pargipinkidel Coldrexi pähe määrima.

Võimalik, et sellise hulga arstimite sissekugistamisel võib teil tekkida kusepidamatus. Ent ärge ehmuge – taas tulevad teile appi meie armsad ja kallid (rahaliselt!) ravimitootjad, kes helde käega pakuvad Prostamol Uno pille.

Kui nüüd ravimitootjad tõmbavad end õhku täis ja hakkavad end valjuhäälselt alaväärtustamises süüdistama, siis aitaks neid endid väga hästi Espumisan. Mäletate ju küll seda telereklaami, kus mehike kõhugaase täis läks ja õhupallina pilvedesse hakkas tõusma. See arstim ilmselt aitaks ennast õhku täis tõmmanud ravimireklaamijaid tagasi maa peale tuua.

Ah jaa, veel üks vajalik arstirohi ununes ära – Vitiron! Pidi olema igati sobiva hinnaga. Kurat seda teab, mille jaoks ta hea on, kuid see on Shveitsi oma! Maitseb ilmselt sama hästi kui shokolaad ja paneb organismi korrapäraselt tiksuma kui shveitsi kella.

Millal ometi hakatakse meil reklaamima surma ärahoidvat ravimit? Ainult need veel meil puuduvad, muude hädade kohta on kõik olemas.

Fashistid võtavad võimust

Kummaline küll, ent tavaliselt just kevaditi, enne kurikuulsa Adolfi sünniaastapäeva hakkavad koos lehepungadega võrsuma fashisti-idud. Selline protsess käib endise N Liidu territooriumil pidevalt.

Mäletan, see oli just kevadel, kui mind noore koolipoisina Kopli trammis esimest, kuid mitte viimast korda fashistiks nimetati. Pronksmehe juhtumiga on kah kusagilt välja ilmunud nimetamisväärselt suur hulk fashiste. Nii vasakult kui ka paremalt tiivalt. Ja mis imeks panna, pühapäeval Moskvas selgus valjuhäälsete hüüete saatel, et seal on suisa miilits ja OMON fashististunud. Nood kilpide, kiivrite ja nuiadega korraloojad aga omakorda nimetasid limonovlasi fashistideks. OMON-i kutid nüpeldasid kumminuiadega ka sõjaveterane, kes kunagi reaalsete fashistide vastu sõdisid. Siinkohal ei oskagi enam arvata, kes on kes, sest piirjooned on üsnagi hägustunud.

Need kõik on isevärki kentsakad eriarvamused, kus nõrgem pool tugevamat ikka ja jälle eesli jonnakusega fashistiks nimetab. Kui kunagi peaksid hiinlased Venemaa Kaug-Idas võimust võtma, siis saavad ilmselt nemadki silmapilkselt fashistideks.

Eks ta ole! - nagu kõlas üks lahkunud kirjaniku Kurt Vonneguti lemmiklauseid. Igatahes esmaspäeva hommikul, mil ma tööle sõitsin, tungisid trollibussi Falcki kontrolörid. Need, kel piletit taskus polnud, pomisesid nende sihis raevunult: "Kuradi fashistid!"

Reedel lasti meie postkasti korteriühistu korraline arve. Tundus teine erakorraliselt liiga suurena. Selgemast selgem: korteriühistus on võimust võtnud fashistid. Aga eelmisel nädalal müüdi minu kodulähedases kehvas suurpoes külmavõetud banaane. Selge see, siingi olid mängus fashistide räpased kasuahned käed.

Ja kogu see riiklik värk, kus hinnad tõusevad ja inflatsioon üritab paisuda – siin on surmkindlalt mängus fashistide huvid. Kahju, et Sakala Keskus Estonia-esiselt maha tõmmati. Sealses endises parteipalees oleks selle ajalukku hääbunud funktsioonide raames saanud pidada maha uue Nürnbergi kohtuistungi iga suvalise fashisti üle.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)