Mida rohkem hüvesid tarbida, seda enam peab ka panustama

Palun seletage minule kui täielikule võhikule ära, mis asi maamaks üldse on ja mis selle ümber toimub. Miks ta just nüüd tõusis ja nii palju korraga?

Meie riigis on maamaks omavalitsuste oluline tuluallikas. See on ainus riiklik maks, mis läheb täies mahus omavalitsuse eelarvesse ega laeku riigituludesse, mistõttu maamaksu küsimuses keskvõimu toetus puudub. Maamaks rajaneb maa korralisel hindamisel saadud hinnakoefitsiendile. Maa hindamise seadus näeb ette, et Keskkonnaministeerium, s.t riik, viib teatud aja tagant läbi maa korralisi hindamisi, selgitades välja maa väärtuse. Maa korralisi hindamisi tehakse seaduse alusel kahel juhul. Esimeseks tingimuseks on perioodilisus, teiseks – kui maa turuväärtus on oluliselt muutunud.

Nii-et maamaks toetub ikkagi maa turuväärtusele?

Jah, sisuliselt küll. Maamaks peab väljendama konkreetse maa väärtust.

Eestis on korralised hindamised läbi viidud 1993., 1996. ja 2001. aastal. Pärast 2001. aastat ei ole riik korralisi hindamisi läbi viinud. Niisiis, esimene seaduses ette nähtud tingimus on riigi poolt täitmata – hindamine ei ole perioodiline.

Teiseks tingimuseks on maa turuväärtuses toimunud olulised muudatused. 2001. aastal oli Pirital maatüki ruutmeetri turuväärtus umbes 300 krooni. Täna on teada, et sellesama krundi ruutmeeter maksab 2000 krooni. Mis nüüd toimub? Miks riik ei täida oma kohust? Maa väärtus on oluliselt kasvanud, aga korralist hindamist tehtud ei ole. See töö on lihtsalt tegemata.

Miks seda tehtud pole, on põhimõtteliselt mõistetav. Need otsused oleksid äärmiselt ebapopulaarsed, sest maa hind ju kasvaks. Vastupidi Isamaa ja Res Publica Liidu eksitavale infole, et järgmisel aastal tuleb uus maa hindamine ja maamaks tõuseb veelgi, arvan mina, et kindlasti ei tule hindamist enne valimisi. Kui arvestada, et maa turuväärtus oleks selletõttu teinud äärmiselt suure ja hüppelise tõusu, on mõistetav, miks ükski valitsus ennast sellega siduda ei taha. Kordan veel – vähemalt kindlasti mitte enne valimisi. Seepärast ilmselt maa korralist hindamist 2009. aastal läbi ei viida. Linnavalitsus sai valitsuselt ka juba vastava kirja.

Olge hea, seletage ära, mismoodi see kõik tavakodaniku rahakotti mõjutab?

Miks tõusis Tallinnas maksumäär? Maamaksuseaduses on kehtestatud maamaksu piirid. Nendeks on 0,1–2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Tolle protsendi määramine jääb aga omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas oli see üks Eesti väiksemaid (0,6%), millest väiksemad maamaksumäärad olid vaid Mustjala ja Lümanda vallas.

Tallinna linnavalitsus on maksumäära alati hoidnud küllalt madala ning püüdnud maksutõusu elanikele nii sõbralikuks ja sujuvaks teha kui vähe võimalik.

1993. aastal toimus maa korraline hindamine ning Tallinnas oli 1993. aastast kuni 1995. aastani maksumääraks 1 protsent. Maksumäär tõusis 1995. aastal 1,2 protsendile, sest see peegeldas maa turuväärtust enam.

1996. aastal oli maa uus hindamine. Maa maksustamishind tõusis ja Tallinn langetas maksumäära 0,8 protsendile, et tasakaalustada uuest hinnast tingitud maamaksu tõusu. 1999. aastal tõsteti maksumäär taas 1,2 protsendile, et see kajastaks täpsemini maa turuväärtust. Peale 2001. aastal toimunud maa hindamist ja sellest tulenevat hüppelist hinnatõusu langetas Tallinn taas maksumäära, seekord 0,6 protsendile. Sel tasemel ta seisis käesoleva aasta 1. jaanuarini, mil maamaksumäär tõusis 1,5 protsendini. Teiste sõnadega – vaatamata kinnisvarahindade kümnekordsele tõusule ei ole Tallinnas maamaks muutunud. Pole välistatud, et pärast uut maa hindamist ning sellest tulenevalt maa turuväärtuse tõusu langetatakse ka maamaksumäär uuesti – selleks et maksutõus ei oleks nii järsk.

Tallinnas, kus maa on kõige kallim, oli maksumäär üks madalamatest. Ka oli Tallinna linna 2008.–2011. aasta arengukavasse sisse kirjutatud maamaksu laekumisest tingitud tulude oluline kasv, sest 2008. aastal pidi riik läbi viima maa järjekordse korralise hindamise. Kui sai selgeks, et Keskkonnaministeerium seda teha ei kavatse, otsustas volikogu tõsta maksumäära 1,5 protsendini, mis on väiksem kui Harju maakonna keskmine.

Milline on Harjumaa ja üldse Eesti keskmine maksumäär?

Harju keskmine on 1,75 protsenti, kusjuures Paldiski ja Maardu linn ning osa Kuusalu, Jõelähtme ja Harku vallast võtavad oma elanikelt maksimaalse, 2,5-protsendise maksu. Eesti keskmine maksumäär on 1,82 protsenti.

Kujutage ette, et kusagil Võrumaal elab inimene, kes maksab oma küllalt suure maatüki eest  500 krooni aastas. Ja teeb ta seda 2,5- protsendilise maksumääraga. Tema Tallinna-sugulane on sunnitud aga maksma 5000 krooni, ja seda enam-vähem sama suure maa eest, s.t kuni 2007. aastani maksis ligikaudu 2000 krooni ja nüüd siis 5000 krooni. Loomulikult tekib tallinlasel küsimus: miks mina pean sugulasest nii palju rohkem maksma? Et mida te räägite mulle oma protsentidest? Kus on õiglus?

Asi on siis turuväärtuses?

Just. Kui vaadata asjale teisest küljest, siis võrumaalase maamaksu arvestamisel on maamaksumäär 2,5 protsenti, aga tallinlase oma 1,5 protsenti. Tegelikult on võrumaalase maksukoormus suurem, kuigi rahas tuleb see väiksem. Asi on lihtsalt 2001. aastal kinnitatud maa turuhinnas, mis on Võrumaal oma kümme korda madalam kui Tallinnas ja Harjumaa mõnes piirkonnas.

Samuti peab meeles pidama, et mitte ainult Tallinn ei tõstnud tänavu maamaksu maksumäära. Maksumäära tõstsid veel 10 linna ja 44 valda. Rääkimata põllu- ja rohumaa eest kogutavast maamaksust, mis tõusis sel aastal 36 vallas.

Veel ei tohi unustada, et Tallinnas on maamaksust vabastatud kõik represseeritud, samuti on ka pensionärid 700 krooni ulatuses maamaksust vabastatud. Varem oli see vabastus 200 krooni.

Oot-oot, mis vabastus see on?

700 krooni arvestatakse kohe maamaksust maha. Peale selle on  veel hüvitamine. Hüvitatakse näiteks nii, et kui pensionär oli 2001. aastal (maa korralise hindamise ajal) maaomanik või maaomaniku abikaasa, hüvitatakse talle maamaksu tõusuga seotud hinnavahe. Kusjuures Tallinn maksab hüvitise inimesele välja vahetult peale vastavasisulise avalduse tegemist, mitte aasta teises pooles, nagu varem. Maamaksu saab maksta kolmes osas, hüvitis aga makstakse kohe välja kogu summas.

Kas maamaksu koormuse kergendamiseks on mõeldud ka teistele sihtgruppidele?

Jah, kuid kummalisel kombel on reaalseid samme selles suunas astunud vaid Keskerakond. Omal ajal algatas Rein Ratas Tallinna linnavolikogus eelnõu kõrghaljastusega kinnistute omanikele maksusoodustuste tegemise kohta. Selline eelnõu läks riigi poole teele, kuid ei leidnud toetust. Aastal 2008, kui Riigikogus oli maamaksu seadus taaskord muutmisel –  see oli alles äsja, mil kõik hõikasid, et kuidas nemad saavad inimestest aru ja et maksukoormus peab olema väiksem –, tegi Rein Ratas uuesti konkreetse ettepaneku, et kõrghaljastusega kruntidelt tuleks vähem makse koguda. Ja loomulikult mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis. Jälle ei leidnud eelnõu toetust. Keegi ei oleks seda nagu märganudki.

Mis asi täpselt on kõrghaljastus?

Kõrghaljastus on meie kopsud – kruntidel kasvavad suured puud, näiteks männid ja kased. Tallinnas on kõrghaljastust palju näiteks Nõmme ja Pirita linnaosas.

Lõpetuseks. Räägitud on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumist, et see peab üle jõu käivat maamaksu maksma. Kuidas kommenteeriksite?

Põhjus peitub selles, et maamaks on riiklik maks, ning kõike sellega seonduvat reguleerib maamaksuseadus. Tallinna linn kui kohalik omavalitsus täidab siin samamoodi seadust. Kui riik teeb otsuse ja viib maamaksuseadusesse vajalikud muudatused, võib maamaksuhüvitist saavate isikute või juriidiliste isikute ringi laiendada.

Täna kahjuks seadus sellised erandeid teha ei võimalda. Kuna Vabaõhumuuseum on riigi kinnisvara, jääb arusaamatuks, miks riik oma eelarves maksutõusu ette ei näinud. Riik pidi seda ette nägema ja arvestama, et tal tuleb oma kultuuriasutust toetada.

Tallinna linnale kuuluvatel kinnistutel paiknevad asutused –  Loomaaed, Lauluväljak, Botaanikaaed, muuseumid, lasteaiad – on maamaksust vabastatud. Tallinn järelikult toetab oma kultuuri.

Minu kommentaariks oleks vaid see, et kõige tähtsam on näha asja sügavuti ja  võimalikult vähe langeda emotsioonidesse. Ülesköetud tundepuhangud  ei too kasu kellelegi, vaid süvendavad tasakaalutust ja lõhet inimeste vahel. Samuti on emotsioonidest pimestatud inimene kerge saak sulidele.

iVARI VEE, poliitikatoimetaja

Jaga |