Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Alati

Pärast Esimest Maailmasõda ja võitu Vabadussõjas kehtestati Eesti Wabariik, suleti Eesti–Vene piir. See vabariik püsis 20 aastat ja lõppes verise vennatapusõjaga.

Tõusva kodanluse ülemkihi ladvik jagas „riigipirukat“ ning võimule lähedal olijad haarasid endale suured maalahmakad – neist said suurmaaomanikud ja hallparunid. Palju inimesi jäi tööta ja maata, sest Eestimaa linnad töölisi ei vajanud, kuna puudus tööstus. Sellegi suurtööstuse seadmed, mis tsaari-Venemaalt pärandiks oli saadud, müüdi välismaale vanarauana maha. Proletariseeruv noorsugu pidi minema võõrsile tööd otsima – mindi Soome, Rootsi, Ameerikasse, salaja ka Nõukogude Venemaale.

Ajalugu kordub. Kapitalism on nüüd Eestis tagasi ja käes kõik see, mis toimus esimeses Eesti Vabariigis: võimuvõitlus, „riigipiruka“ jagamine, rahva majanduslik kihistumine, tööpuudus, noorte massiline väljaränne, elanike arvu kiire kahanemine, natsi- ja fašismiideede levik, russofoobia võidukäik, vastuvõtlikkus sõjapsühhoosile. Imperialistlik maailmakord vajab sõdu, sest relvatöösturid peavad ju oma toodangut realiseerima, et miljardeid teenida.

Praegu on käimas väljakuulutamata ususõda, mis on oma olemuselt eriti julm – lisaks saamahimule on tegemist fanatismiga.

Praeguses ühiskonnas on inimlikkust vähe. Vaesus räsib inimesi, aga meil puudub solidaarsus raskustesse sattunute toetamiseks. Kunagi ütles akadeemik Gustav Naan, et eestlased ei tohi endid ise valitseda – nad ei ole selleks võimelised. Alles nüüd saadakse sellest aru, et eestlane on geneetiline ori.

Meie riigis on ühiskonnateadused teadlikult hävitatud või alla surutud selleks, et Eestis poleks enam inimesi, kes suudaksid analüüsida ühiskonnas toimuvat.

Igal aastal meenutame küüditatuid ja süütame nende mälestuseks küünlaid. Aga kuidas on meie oma riik rikkunud inimõigusi? Näiteks õigust eluasemele? Sundüürnike kaebused on jäetud rahuldamata – see on osav moodus sõnatult öelda, et selliseid kodanikke ei ole meie ametnike jaoks olemas.

E. AASMÄE Harjumaalt

Jaga |