Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Me elame selle üle

ALLAN ALAKÜLA,      27. september 2006


Kõigepealt õnnitlen lehe vahendusel enda poolt ja usutavasti siiralt ka enamiku Kesknädala lugejate poolt Toomas Hendrik Ilvest Vabariigi Presidendiks valimise puhul! Ilves polnud meie eelistus, kuid Eesti demokraatia on juba piisavalt tugev, et me elame selle üle.

Lõppenud kampaania tulemuse tegi meedia. Eesti meedia on seni järjest tõestanud, et kuni pooleaastased kontsentreeritud mudasõjad ei tee Keskerakonnale ega Rahvaliidule suuremat häda. Ka siis, kui Eesti Meedia (ehk Reformierakond) ja Ekspressgrupp (ehk Isamaa ja Res Publica Liit) koos avalik-õigusliku ringhäälinguga taovad ühte rauda.
Nüüd alustati Rüütli auti löömise kampaaniat juba aasta varem (võimendus üleskutsele „Kommarid ahju!", „dokumentaalfilmile" riigi raha taotlemine jmt). Täistuurid keerati peale jaanuari algusest, "kadriorgiate" kajastamisest alates, millele järgnes Rüütli punaseks seniiliks tembeldamise kaskaad. Veel juuni lõpuks ei andnud aga ka üle poole aasta kestnud turmtuli tulemust – Rüütli populaarsus püsis. Eestlaste vastupanuvõime totaalsele ajuloputusele murdus aga juuli teisel poolel ning vajus päris läbi augustis-septembris.
Muide, ainult paari Kesknädala massnumbri mõjul seis vahetult valimiste eel pisut küll tasakaalustus, kuid seda oli võrreldes muu meediaga siiski liiga vähe ja liiga hilja.
Keskerakond, Rahvaliit ja neid toetavad äriringkonnad peavad siit tegema juba järgmistele Riigikogu valimistele mõeldes järsud järeldused. Meedia on nüüdismaailmas peamine väärtuste ümberjagamise mehhanism, ja Eesti pole siin erand.

Parteidest oli Ilvese võit eluliselt oluline Reformierakonnale. See röövis Isamaa ja Res Publica Liidult nende peamise kampaaniateema – antikommunismi. Samas kinnistas Ilvese võit Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Reformierakonna lahutamatuks satelliidiks. Millest andiski juba tunnistust Marju Lauristini kärsitu üleskutse valitsus otsekohe, Riigikogu valimisi ära ootamata, laiali saata.
Nüüd on sotsid juba ette loobunud Reformierakonnaga ideoloogilise vastandumise võimalusest. Mis tähendab, et Ilvese tõusulaine võib neile tuua Riigikogu valimistel üle pika aja keskpärase tulemuse, kuid liit Reformiga lükkab taas horisondi taha lootuse muutuda ka sisult euroopalikku sotsiaaldemokraatiat kandvaks erakonnaks.
Isamaa ja Res Publica Liidul seisab ees vennatapusõda Reformiga (laigulise Bobcat'i avastamine Kõutsi krundil oli alles algus). Koonderakonnale peaministrikandidaadi valimine ei rõõmusta Andrus Ansipit, kellele näib üha rohkem paistvat, et peaministriameti pidamiseks on issand ise just temale erilise ande kinkinud. Ansipil on ses küsimuses parteis olemas ka äraootaval positsioonil siseopositsioon, kuid nendegi esimene eelistus pole oma partei peaministrist niisama loobuda.
Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleppele ma sisulist alternatiivi ei näe. Sõltumata sellest, kas see dokumendina kehtib edasi täpselt samasugusena või kärbitakse seda äralangenud garandi võrra. Seejuures on pigem tõenäoline, et mõlemal parteil tuleb valimisteks veel hulk koostööpunkte juurde, mitte aga ei jää mõned tähelepanuta.

Vannutamata presidendi esimene praktiline samm kahjuks ei üllatanud. Presidendikantselei direktoriks kutsuti EÜS-i liini pidi Eerik-Niiles Krossilt luurekoordinaatori koha pärinud Rainer Saks. 1999. aastal Tallinnasse Ilvese poliitnõunikuks tulekul kandideeris senine diplomeerimata ajalooõpetaja kohalikel valimistel Pärnus Mõõdukate nimekirjas. Tema poolt toonasele avalikult parempoolsele erakonnale toodud 24 häält oli olusid arvestades igati toekas tulemus.

Ilvese kinnitus, et tema enese endise poliitnõuniku näol on nüüd tegu poliitiliselt sõltumatu riigiametnikuga, pole samuti üllatav. Ilves valetas ja hämas ka oma valimiskampaanias hullemini kui Briti või Ungari peaminister. Eesti riiki armastades loodame, et meie president vähemalt pärast presidendivande andmist enam ei valeta.

KESKMÕTE:
Koonderakonnale peaministrikandidaadi valimine ei tee rõõmu Ansipile, kellele näib üha rohkem paistvat, et peaministriametiks on issand just temale erilise ande kinkinud.



Viimati muudetud: 27.09.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail