Eripensioni kasiinos mängitakse vaid riigi raha peale

JAAN NIIN,      18. detsember 2002


Kui tuntud novaator Juhan Parts Riigikontrolli tööle tuli, sai ametkonna eripensioni tõstmine tema südameasjaks, mille ta ka edukalt ellu viis.

Algatus Riigikontrolli (RK) eripensioni mõtte ja saajate määratlemiseks koos Riigikogus vastavate seadusesätete läbisurumise stsenaariumiga tuli ENSVs personaalpensionäri mõnusat põlve tõotanud ametikohtadel töötanud riigiplaani, prokuratuuri ja ülemnõukogu seltsimeeste grupilt. Uue Eesti saabudes asusid nad tööle Riigikontrolli.

Riigikontrollile oma eripension

10. jaanuaril 1995 vastu võetud RKi seaduses kehtestati nn RKi ametniku riiklik pension, mille suurus oli 60% ametipalgast ja pidi sõltuma vastava ametipalga edasistest muutumistest. Sellesse ringi kuulusid kõik ametnikud alates riigikontrolörist ja lõpetades kantseleitöötajatega. Õigus tähendatud pensionile pidi tekkima pärast 15-aastast töötamist RKi ametnikuna. Kuid juba viieaastase töö järel RKis tekkis see õigus ametnikul, kes enne sinna tööle asumist oli vähemalt kümme aastat töötanud teenistujana riigi- või omavalitsusasutuses, audiitorina ja teadus- või pedagoogilisel tööl.
Aga teatavasti taastati RK alles 1. novembrist 1990 ja on tänaseks tegutsenud ainult 12 aastat, seetõttu "nõutud" 15 aastat pole keegi seal töötanud, kuigi sellele pensionile on mindud juba viimased kuus aastat. Isegi iseseisvusdeklaratsioon sai alles 14aastaseks! Ja nii saavadki täna kõrget eripensioni, rohkem kui enne seda palgaraha, just ENSV "riigi"-asutuste ja rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede töötajad. Seejuures suur osa nendest eripensioni saavatest isikutest pole kunagi teinud RKs seda põhilist, suhteliselt keerukat ja närvesöövat kontrolöritööd. Seega need isikud, kes aastail 1994 -1995 ka minu töö tulemusi ühe osana nagu "kahurväe eellöögina" oma kitsastes ja isiklikes rahahuvides ning eripensioni sätete "põhjenduseks" ära kasutasid, on rakendanud ebavõrdse suhtumise printsiipi eriti nende kontrolöride suhtes, kes juba enne selle seaduse tegemist ja vastu võtmist olid põhikohaga RKs tööl, on töötanud seal vähemalt viis aastat ning läinud selle seaduse kehtivuse ajal vanaduspensionile. Arvan, et kui riik neid "erilisi" pensione ei tühista, siis peaksid seda saama ka need kontrolörid, kes enne seda seadust tööl olid! Tööle ju võeti võrdse konkursi korras ja "töö" NSVL "nukuorganites" ei tohiks olla eripensionite saamisel eeliseks.

Juhan Parts kui eripensioni tuline toetaja

Kui neli aastat tagasi sai riigikontrolöriks sõnades suureks novaatoriks kiidetud Juhan Parts, oli RKi seadus üks esimesi asju, mis kiiresti muutmisele võeti. Kuigi tema esimeses projektis eripensione polnud, on need lõppvariandis, mis 29. jaanuaril 2002 Riigikogus vastu võeti, ikkagi sees. "Novaator sõnades" lõi selles "jäärad lammastest" lahku ja nii jäid eri- ehk ametipensionid alles isikutele, kes töötavad riigikontrolörina (5 aastat - 50% ja 10 aastat - 70% palgast) ning peakontrolörina (15 aastat - 60% palgast). Kuid RKi "vana hea" seaduse ühest põhimõttest ei saanud novaatorgi mööda minna, mille järgi peakontrolöridel tekib õigus ametipensionile ka siis, kui ta on töötanud peakontrolörina vähemalt viis aastat ja riigi- või kohaliku omavalitsuse töötajana vähemalt kümme aastat.
Esialgu nagu näib, et muudel ametikohtadel tegutsevad vanad "bolshevikud" on eripensionide mängust väljas. Kuid nii see pole, sest uue seaduse lõppu on "haagitud" eraldi rakendussätete "vagun" ehk jagu. Selle järgi on vana seaduse alusel RKi ametniku pensioni saaval isikul õigus pensionile varem kehtinud alustel ja suuruses. Kuid lisaks on suureks üllatuseks see, et õigus eripensionile vana seaduse järgi kehtinud alustel ja suuruses on ka ametnikul, kellel on uue seaduse jõustumise hetkeks RKi eripensioni saamiseks nõutavast tööstaazhist täis vähemalt 70%, tingimusel, et sellel isikul täitub enne pensionile jäämist RKi eripensioni saamiseks nõutav tööstaazh.
Nii jäigi selle eripensioni saajatel asi endiseks, sest raha tuleb vanaviisi ja selle summa kasvab kiiresti nagu bambus Niiluse kallastel. Lisaks sai "komsomolets" Juhan Partsi toel osa "vanadest nõukogulastest", aga kindlasti ka osa "tema enda jüngritest", vana kehtetu seaduse osas ajapikendust - "ärgu mingu enne pensionile, kui "tööstaazh" on tõusnud 70%-ilt 100%-ni!". Tuleb tõdeda, et RKi seadust kohendades ja uuendades ning oma kontrolli-"poliitikat" ellu viies tegutses Parts nagu vana bolshevik, kelle kontrollitöö tulemuslikkus jäi üldsuse silmis võrdlemisi kahvatuks, kuid seda enam jäi tal aega "vileks ja veidrusteks".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)