Kütaaluse Kata riigisaladused ja salaahistamised

„Tulin Pariisist, arstidest parlamendiliikmete kongressilt! Kata, ma olen tõeliselt šokeeritud!“ ägises tulija. „Olen oma elu valesti elanud. Ma lähen hulluks!“

„Millest siis?“

„Eks ikka seksist! Ahistamisepideemiast ja sooneutraliteedist!“

Tohter oli nördinud ja jäi väga kauaks vait. Hakkasin kartma, et ega ometi tule uskumatu enesepaljastus.

„Pariisis selgus, et mina olen kurjategija!“ ohkas ta.

„Kuda see võimalik on?“ küsisin murega.

Ja dr. Aug pajatas:

„Mina õpetasin  naistele, kuidas meeste tähelepanu võita. Kuidas armutuld enda peale kutsuda. Et seks ei ole ainult laste muretsemiseks. Et raseduskaitses ei või meeste peale loota. Et eesti rahvas on säilunud ainult tänu soovimatule rasestumisele. Et seksist keeldumine ei kõlba karistuseks, see oleks enesekaristus. Et mehe karistamiseks tuleb hoopis koormust tõsta!

Ja mida ma koolides õpetasin! Häbi, häbi, häbi!.. Ma rääkisin noorukitele puberteedist, menstruatsioonist, masturbatsioonist, prostitutsioonist, suguhaigustest, abordist, sünnitusest, raseduskaitsest… Isegi käesuudlemisest! Milline ilastamine!

Ma jutlustasin noortele perverssusi. Et tehke tütarlapse ees uks lahti… Jumal, jumal! Et kutsudes klassiõde tantsule, kummarda ta ees, aga ära rebi teda pluusist. Näitasin inimesest alastipilte! Kosmeetikatööstust nimetasin ahvatlemistööstuseks ning teatud kummi- ja keemiatööstusi kaitsetööstuseks. Oma loengujama nimetasin sooliseks kasvatuseks! Oma tegelikust seksuaalsest pimedusest ma  aru ei saanud. Ja milliseid nalju ma veel tegin blondiinidest! Ja mida ma veel unenägudes nägin!? Ma olin täielik psühhopaator!“

Tohter ahastas: „Ma süüdistasin isegi kõige õilsamaid maailmas – emasid! Iga ema ju teab, mida ta hing igatseb. Teavad sõnu ja õrnusi, mida nende armastatud mees ja laste isa pole kunagi lausunud, milliseid õrnusi pole üles näidanud. Nad ise tunnistasid mulle. Ja mina, eelviimane lurjus, kes ise poleks ilmaski naiste igatsusi ära arvanud, süüdistasin neid sirgjooneliselt, otse silmade vahele. Mis pagana pärast seda, mida te ise väga hästi teate, ometi oma poegadele maast-madalast ei edasta, ei õpeta?! Kas siis oma poegade naised ei väärigi paremat pereelu kui teile osaks sai? Liiga vara hakkab teil ämmakompleks kujunema!..

Nüüd aga kiskusid prantslased mul silmadelt kae. Milline jälk mina! Uskusin, et helluse anatoomia on puudutus, et see on õrnuse osutamine. Ma olin nii harimatu, et pidasin lehvitamist, viipamist, õhusuudlustki hellitavaks kaugpuudutuseks, mis võib su hinge tabada. Pariisis sain kinnitust, et see kõik on vale, ebamehelik, see on – käperdamine, ahistamine!

Sa, Kata, ei usu! Pariisi naised riietuvad nüüd musta, häbenevad oma välimust, kannavad kapuutsi, katavad kinni oma näo ja sääred. Kõige edumeelsemad pidid magamistoas isegi valguse ära kustutama. Armastuse ilu hakkab peitu pugema!

Prantsuse kultuuritegelased nõudsid presidendilt uue seksuaalse revolutsiooni tunnustamist, kolmanda soo seadustamist! Iga isiku sees olevat peidus soota sugu, neutraalne sugu. Tuleb see vaid üles leida ja tunnistada. Neutraalsus tagab, et teist sugu ei saa enam kunagi ahistada, sest kõik on samast soost.

Mina ennustasin, et kolmanda soo tunnustamisega keedetakse kokku tõeline supp. Endised, nende arvates vaenulikud sood panevad hoopis  seljad kokku ja teevad kolmandale tuupi. Minu naiivsest suust tulid sõnad, et maailm on, vaatamata kõigele, kahesooline! Et kaasasündinud bioloogilisi huvisid on peaaegu võimatu välja juurida.

Mind vilistati välja! Eesistuja teatas: „Nüüd veendusite ise, et kahesooline maailm lõhestab ühiskonda!“ Ja ta esitas kõnetoolist uue teesi: Jumal ei ole enam meessoost! Mul läks kops üle maksa ja ma pakkisin kohvri. Pole ka imestada, et inglased EL-ist lahkuvad!

Kodus proovisin Pariisi kongressi neutraalsussoovitust. Naine hakkas mulle armastusest rääkima, kuda me… Ja mina ajasin lõuad neutraalselt laiali ja ühmasin, et see on lahja jutt, ja pärisin: naine, kas sa kabistasid mind? Naine lahkus samal hetkel ema juurde, aga lapsed jättis minu kaela. Ukselt hüüdis: „Kui su vaimne tervis paraneb, siis helista!..“ Ise ma talle õpetasin, et armuelu ei ole füüsilise, vaid vaimse tervise näitaja.

Dr. Aug märkis:

„Katakene, Pariisi sündmused selgitasid, et puhkuseta ma enam ei suuda. Kasutasin oma korruptiivseid tutvusi Seewaldis ja palusin end aastasesse järjekorda vahele toppida. Ja otsekohe! Ausalt öelda, Kata, mina ei tea, kuidas Eesti sellest olukorrast puhtana välja tuleb?“

Siin on tõeste vaja naesterahva vahedat mõistust, nentisin vaoshoitult. Mina, kes ma olen Eesti poliitikas niikaua ollut, et 6 või 7 valitsustki vahitanud, ütlin sulle:

„Nüid koostad kohe manifesti Euroopa Liidu rahvastele, nagu 100 aastat tagasi. Et Eesti rahvas kinnitab looduse üldist kahesoolisust, et Eesti riik tunnustab looduse mitmekesisust ja selle erinevaid kooseluvorme. Jüst-jüst!! Kahesoolisus jääb püsima! Kahepalgelisus saab lüüa! Aga sinul, kuda sa ütlesidki, doktor-psühhopaator, lihtsalt ei sobi hulluks minna…“

„Mis sireenid need kostuvad?“ imestasin.

„See jäägu küll riigisaladuseks! Ma kutsusin endale auto järele!“ ohkas doktor.

Kütaaluse Kata

[fotoallkiri]

8. jaanuaril jagati Los Angeleses välja tänavused filmiauhinnad Kuldgloobused. Osa USA filmi- ja teleauhindade tseremooniale saabuvatest tähtedest astusid punasele vaibale mustas rõivastuses. Musta riietuse eesmärk oli avaldada toetust seksuaalse ahistamise ohvritele. Foto kuvatõmmis.

Jaga |