Eesti Idaekspress

Jaapani antud õppetunnid

Hiina majandus on kiiresti arenev ja selle riigi poliitiline mõju kasvab uskumatus tempos. Kindlasti on Hiina ka mitmepalgeline – paljudel Eestis kutsub Hiina kaupade mainimine esile üleoleva muige, sest tekib võrdlus millegi madalakvaliteedilisega.

Kuid tasub meenutada ajalugu, tuues näiteks ühe teise Aasia riigi, mis 19. sajandil elas läbi samasuguse arengu ja lühikese ajaga muutus feodaalriigist üheks juhtivaimaks tööstusmaaks. Jutt on  Jaapanist. Omal ajal kutsus ka see riik eurooplastes esile arusaamatust ja üleolekutunnet. Naerdi, kui kogu jaapani rahvas annetas raha ja väärtasju kodumaa olematu tööstuse arendamiseks ning isegi keiser pantis selleks oma juveelid. Irooniliselt vaadati sellistele imelikele ärimeestele, endistele talupoegadele või samuraidele, nagu olid näiteks Sakichi Toyota või Takatoshi Mitsui. Imestati maailma üle ujutanud Jaapani tudengite üle, kes oma teadmatuse poolest meenutasid tulnukaid teiselt planeedilt, kuid olid hämmastavalt usinad ja töökad. Jaapanlastest üliõpilastega seondus ka üks ebameeldivus –  nad kippusid varastama kõike, mis võis vähegi huvi pakkuda tehnilise arengu poolest. Jaapan asus kaasaegseks riigiks arenema  pärast Meiji revolutsiooni (1867–1868). Juba 1904.–1905. a. uputasid jaapanlased kaks Vene eskaadrit. Tegemist polnud muidugi maailma parima laevastikuga, kuid tühjalt kohalt üles ehitatud Jaapani mereväe jaoks oli see piisavalt keerukas pähkel. Peagi ei ajanud Toyota ja Mitsui kontsern enam kedagi naerma, pigem tekitades ohutunnet kui tugevad konkurendid. Jaapani majandusspionaazh on tänapäevalgi äärmiselt aktiivne.

Hiina kasvav mõju

Leian, et Jaapani ja Hiina arengus on analoogia täiesti selgesti tajutav. Hiina asus reformide teele 1976. aastal ja on oma ülesannetega hästi toime tulnud. Kiire majandusarengu tagamise kõrval on suudetud nullilähedane hoida välismaine sekkumine majandusse ja poliitikasse. Sellist tarkust peaksid kadestama kõik postsovetlikud riigid, sealhulgas nii Eesti kui ka Venemaa. Lisaks on Hiinal oluline koht 2001. aastal alguse saanud Shanghai Koostööorganisatsioonis (Shanghai Cooperation Organisation),  mis praegu etendab küll vaid regionaalset rolli, kuid võib  muutuda kogu maailmas arvestatavaks jõuks ning on  juba selle suuna võtnud.

Luues vastastikku kasulikud suhted Hiinaga, oleks kindlasti võimalik kaudselt avaldada positiivset mõju ka Venemaa-suunalisele poliitikale. Nimelt kasvab Venemaa ja Hiina kaubavahetus jõudsalt ning Hiina on kindlasti huvitatud Venemaale suunatud ekspordikanalite kontrollimisest

.

Ettearvamatud koostööpartnerid

Koostööleppe sõlmimine Hiinaga on meie valitsuse kahtlemata tark ja ettenägelik samm. Kuid milline on hetkeolukord ja millised on tulevikuväljavaated?

Peab kindlasti meeles pidama, et tegemist on kõigest ühiste kavatsuste protokolliga. Selge on see, et avalikkusele pole protokolli üksikasjad teada, samas võib ka olemasoleva info põhjal teha teatud järeldusi. Hiinale ei ole see protokoll siduv, nagu tegelikult ka Eestile.

Kumb pool on lepingu sõlmimisest rohkem huvitatud, pole hetkel täpselt võimalik öelda. Küll aga saab kindlalt väita, et Hiina võimalused ja valikud on antud juhul märksa suuremad. Nimelt on tal sarnane lepe sõlmitud ka Gdanski sadamaga Poolas. Lisaks ilmutavad Hiina transiidi vastu suurt huvi venelased (Ust-Luga sadam) ja soomlased (Kotka ja Hamina sadam).

Venemaa eksperdid on välja pakkunud prognoosi, mille kohaselt hakkaks põhiline Hiina transiit kulgema Soome sadamate kaudu ning ülekoormuse vältimiseks suunataks mingi osa sellest kolossaalsest konteinerikogusest ka Eestisse. Prognoosi realistlikkust näitab aeg.

Hiinlaste eelistusi otsustamishetkel on väga raske ette aimata. Kellel on olnud juhust istuda hiinlastega läbirääkimislaua taga, teavad kui ettearvamatud ja ootamatud nad olla võivad. Hiinlased on läbi aegade olnud ennekõike kauplejarahvas. Ligi 4000 aastat kaubandustegevust on loonud omapärase ja ülipeene ärietiketi ning partnerite mõjustamise strateegia. Küll venitatakse sihilikult isegi vähetähtsate otsuste vastuvõtmisega, küll alustatakse kõike otsast peale, kuigi vahepeal ollakse juba kokkuleppele jõudnud, küll muudetakse läbirääkimisteks välja saadetud delegatsioonide koosseisu, küll tingitakse lõpmatuseni pisiasjade kallal.

Kõik see taotleb vastaspoole mõjutamist ja raskesse olukorda panekut.

Ettevalmistamata vastane võib väga kiirelt murduda ning nõustuda tingimustega, mis on talle, kergelt öeldes, kahjulikud. Vastavaid näiteid võib leida hulganisti, ehkki Eesti ärimeestel mingit märkimisväärset kogemust selles valdkonnas praegu pole. Küll aga võib asi peagi muutuda.

Pronksiöö kõhedusttekitav vari

Rajades oma terminali Eestisse, peavad hiinlased üle võtma ka Pronksiöö tagajärjed. Nimelt tuleb neil arvestada Vene valitsusorganite võimaliku vastuseisuga ning kõikvõimalike sihilike takistustega Vene kesk- ja alamastme tollitöötajate poolt. Lihtsamalt öeldes, kogu hiinlaste plaan kaotaks oma mõtte, kui on juba ette teada, et nende saadetised ei saa Venemaa-poolset transiidikoridori-luba.

Kindlasti oleks hiinlastel võimalik Venemaale survet avaldada ja oma tahtmine saada, kuid tekib küsimus: kas neile on niisuguseid  pingutusi tarvis, kui ümberringi on palju teisi koostööpartnereid, kellega analoogilisi takistusi ei teki. Vähemasti soovitab lihtne talupojamõistus sellises situatsioonis kolida mõnda teise kohta, kus kahe riigi valitsuste adumatud otsused ei takistaks normaalset äriajamist. Igatahes oleks loogiline, et oletatavad Hiina investorid sooviksid oma riske hajutada ning kasutada Eestit võib-olla tõesti teisejärgulise keskusena, mis võtaks põhilistelt transiidikeskustelt ülekoormuse maha. Ehk siis ülalmainitud Vene ekspertide arvamus võib isegi tõeks osutuda. Igatahes oleks ka see juba Eestile suur võit.

Tulles tagasi Pronksiöö mõjude juurde, peab märkima, et Muuga sadamaga seotu pole ainus transiidiprojekt, millele see sündmus on oma pitseri vajutanud. 26.–29. aprillini 2007 külastas Eestit Juhan Partsi kutsel Hongkongi ametlik delegatsioon, kuhu  kuulusid Hongkongi majandusminister Stephen Ip, Hongkongi lennujaama direktor Stanley Hui ning veel kümmekond Hongkongi transiidiringkonna esindajat. Delegatsiooni eesmärgiks oli uurida Eesti võimalusi transiidi, logistika ja transpordi alal. Oli ka teada, et Hongkongi ärimeestel on suur huvi rajada Eestisse oma terminal. Halvemat aega visiidiks oli muidugi raske leida. Delegatsiooni liikmed võisid paar päeva hotelliakendest „nautida“ korralagedusi Tallinna tänavatel, ning mingi sisulise aruteluni ei jõutudki. Piirdudes vaid ekstreemturismiga, lahkusid Hongkongi esindajad ilma suurema kärata, ning oli selge, et terminalijutt jäi sinnapaika.

Meie pressis pole see sündmus üllataval kombel kajastamist leidnudki.

Igatahes võib Pronksiööst põhjustatud otsestele kahjudele liita ka määramata koguse saamata jäänud tulusid. Kindlasti avaldab see mõju ka Muuga sadama projektile.

PRIIT KARUMAA, jurist

Jaga |