Ühistud ehitavad parema maailma. 2012 - rahvusvaheline ühistute aasta

Põhjused leiame ÜRO resolutsioonidest, kus selgub, et ÜRO on juba 1992. aastast alates pööranud suurt tähelepanu ühistute rollile riikide sotsiaalses arengus. ÜRO seisukohalt tagavad erinevates vormides ühistud kõikidele elanikegruppidele (naised, noored, vanurid, invaliidid, põhirahvused) majandusliku ja sotsiaalse arengu ning heaolu. Eeskätt ühistutes nähakse jõudu, mis suudab maailma rahvaste jaoks paremaks teha ning pakkuda tõsiseltvõetavaid alternatiive vohavale mitmemaisele ja kriisides vaevlevale kapitalismile.

Eestis võiks olla oma kindlustusühistud ja oma ühistupangad

Vastavate resolutsioonidega anti ÜRO liikmesriikide valitsustele (sh Eestile) tõsiseid soovitusi ja ülesandeid rahvusvahelise ühistute aasta korraldamiseks ja ühistute arengu toetamiseks pikemas perspektiivis.

Liikmesriikide valitsusi kutsuti üle vaatama ühistute tegevust reguleerivaid seadusandlikke akte, eesmärgiga luua ühistutele teiste äriühingutega vähemalt võrdsed tingimused. Ilmselt oleks vaja selles valguses ka Eestis üle vaadata mitmed seadusandlikud aktid (tulundusühistu seadus, hoiu-laenuühistute seadus, kindlustusseadus, äriseadustik jt), millega ei ole ühistutele veel loodud äriühingutega võrdseid tingimusi.

Näiteks lausa paradoksaalne on olukord Eestis kindlustuses. 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist ei ole meie rahval võimalik asutada oma kindlustusühistuid. Riigi poolt kehtestatud sundkindlustusmakseid kasseerivad sisse välismaised kindlustusfirmad, mis teenivad meie arvel kasumeid ja viivad need riigist välja. Oluliselt on takistatud ka ühistupankade asutamist ja tegevust.

Valitsusel pole Ühistegelise Liiduga asja

Valitsustel soovitati koostöös ühistuliste organisatsioonidega välja töötada eriprogrammid ühistute potentsiaali tõstmiseks, sh tähtsustada ühistute organisatsioone, juhtimist, finantseerimist ja liikmete osalust ühistutes.

Erilist tähelepanu juhtis ÜRO põllumajandusliku ühistegevuse tähtsustamisele ja elanikkonna toiduainetega varustamisele tarbijate ühistute vahendusel. Juba aastaid tagasi koostas Eesti Ühistegeline Liit maamajandusliku ühistegevuse arengu programmi projekti ja tegi valitsusele ettepaneku see riiklikul tasemel vastu võtta. Seda seni tehtud ei ole, ja paistab, et ka nüüd, rahvusvahelise ühistute aasta puhul, ei pööra valitsus sellele mingit tähelepanu.

Eraldi juhitakse valitsuste tähelepanu vajadusele arendada ühispangandust. Just ühistupangad on suutnud majanduskriisidega paremini toime tulla ja säästnud inimesi finantskataklüsmidest. Peetakse silmas, et ühistupankade kaudu kontrollivad liikmed ise oma raharinglust ja saavad vajaliku juurdepääsu vabadele finantsvahenditele.

Mida on meie valitsused teinud? Selle asemel, et arendada Eesti kodanikele kuuluvat ühistupangandust, on loodud eeliseid välismaistele kommertspankadele, mis viivad meie oma rahva arvel teenitud kasumi ja muud rahalised vahendid välismaale juba eriti suures ulatuses.

Lisaks soovitati liikmesriikide valitsustel koos ühistuliste organisatsioonidega igal aastal tähistada juulikuu esimesel laupäeval rahvusvahelist ühistegevuse päeva, mille kohta võttis ÜRO vastu resolutsiooni nr. 47/90.

ÜRO 2010. a. lisaresolutsiooniga nr 65/184 soovitati liikmesriikide valitsustel kaasata rahvuslike ühistegevusorganisatsioonide esindajaid oma ÜRO delegatsioonide koosseisu. Samuti peeti vajalikuks, et liikmesriikide valitsused moodustavad 2012. aastal ühistute aasta läbiviimiseks ja korraldamiseks rahvuslikud komiteed ning korraldavad koos rahvuslike ühistuliste organisatsioonidega seminare, konverentse ja muid elanikkonna seas ühistegevust propageerivad üritusi, ning ka finantseerivad neid.

Soome ühistud teevad ilma ka Eesti turul

Kui ÜRO resolutsioonide valguses hinnata Eesti valitsuse tegevust, siis tuleb kahjuks nentida, et võrreldes Soomega väärtustatakse meil eeskätt rahvusvahelist kapitalismi ja äriettevõtteid. Kui Soomes korraldatud rahvusvahelistest ühistegevusalastest konverentsidest ja Soome ühistegelaste suurüritustest võtavad osa Soome ministrid ning sisukaid ja toetavaid tervitusi saadavad Soome Vabariigi presidendid Tarja Halonen ja Sauli Niinistö, siis on vahe kahe riigi erinevas suhtumises ühistutesse ilmne.

Loomulikult on riikide valitsuste moraalne toetus ühistegevusele väga tähtis. Soomes on üheksal inimesel kümnest riive mõne ühistuga. Maamajanduslikus ühistegevuses domineerivad ühistud, mis on hõivanud Soome toidukaupade turust 50-95%. Soome tarbijateühistute turuosa ületab 45%, meie tarbijateühistutel on see ainult 20%. Soome ühistutel on olnud jaksu teha ilma ka Eesti turul - tuntumad tegijad on meil Valio, Atria, Metsäliitto, Prisma jaekaubanduskett, lihaühistu LSO jt.

Oleme Akadeemilise Ühistegevuse Seltsis neid ÜRO resolutsioone arutanud ja korraldanud ka Eesti Maaülikooli aulas 1. veebruaril ühistegevuse ümarlaua. Metsandusühistud korraldasid 15. märtsil rahvusvahelise ühistegevusaasta puhul samuti ühistegevuskonverentsi. Plaanis on korraldada veel mõned ühistegevusalased üritused. Kahjuks on meie võimalused väga piiratud, kuid koostöös Eesti Maaülikooliga püüame veel sel aastal ka ühe ühistegevusalase konverentsiga maha saada.

Pildiallkiri:

Plakatil, mida levitasid Facebooki naljavennad, võitleb praegune regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ennastunustavalt kõige vastu, mis peaks eestlase talupojatarkuse järgi meie maaelu edasi arendama. Ja ühistutest ei taha Eesti kauapüsinud liberaalne valitsus üldse midagi kuulda. Juuli esimene laupäev on rahvusvaheline ühistegeline päev.

[Plakatil tekst:

„Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kutsub

MINGE MAALE ELAMA!

MAAL POLE:

lasteaedu, koole, perearste, tuletõrjet, postkontoreid, liinibusse, kauplusi, pangaautomaate

Ainult maal saad olla tõeliselt vaba kõigest!"

[esiletõsted] Eeskätt ühistutes nähakse jõudu, mis suudab maailma rahvaste jaoks paremaks teha ja pakkuda tõsiseltvõetavaid alternatiive vohavale mitmemaisele ning kriisides vaevlevale kapitalismile.

Just ühistupangad on suutnud majanduskriisidega paremini toime tulla ja säästnud inimesi finantskataklüsmidest.

JAAN LEETSAR, Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse esimees, endine põllumajandusminister

Jaga |